Kasispea külaseltsi eestvedamisel ja Leader programmi toel käisid Kasispea ja Pärispea külaseltside esindajad tutvumas külakogukondade ja seltsimajade tegevusega Soome Pasmajärvi (Kolari vald), Kerässieppi (Muonio vald) ja Kaukoneni (Kittilä vald) külades.

Väljapaistvaid tegevusi on hinnatud Kaukoneni külas - 2014. a  "Aasta Lapi küla" ja 2015. a "Soome aktiivseim küla" auhinnaga; Kerässieppi küla oli 2015. a  "Aasta Lapi küla" ja 2016  a "Soome parim küla"; Pasmajärvi küla tunnistati Soome 2017 parimaks "Lapi külaks" - nii et külaelu arendavate kogemuste omandamiseks igati sobivad valikud.

IMG 6795


Külad ei ole suured. Elanike arv vaheldub neis 50-150 elanikuni. Tarmukust ja pealehakkamist oma eluolu kujundamiseks on aga piisavalt.  Külade arengud, seda tulenevalt objektiivsetest tingimustest on erinevad, kuid eesmärgid ja tegevused on kõigil sarnased.  Kogukondade ühistegevuse eemärgiks on hoida külad elamisväärsetena elanike endi jaoks. Selleks korrastatakse teid, veekogusid, rajatakse ühiselt kommunikatsioone, rajatakse enda ja turistide tarbeks mõeldud puhkekeskuseid, vaatamisväärsuseid; ehitatakse või renoveeritakse seltsimajasid, rajatakse matka-, kelgu- ja suusateid. Tingimused külade arendamiseks on erinevad ja sõltuvad need ennekõike külade kaugusest suurematest keskustest.

IMG 6800
Kogukondade kooshoidvateks tegevusteks on erinevate ürituste korraldamine nagu näiteks kultuuripäevade, külade tähtpäevadega seotud ürituste, laulu- ja tantsõhtute korraldamine, erinevate elamusfestivalide (näit Kaukoneni küla korraldab igal aastal "Vaikimisfestivali") korraldamine (külaelanike meelespidamine. Lapimaale iseloomulike pikkade talveõhtute sisustamiseks on koostegutsemiseks populaarsed karaoke- ja tantsuõhtud. Seltsimaja ruumidesse on paigaldatud sobivad seadmed ka fitness treeningutega tegelemiseks. Pärandikultuuri traditsioonide edasikandmiseks tegelevad naised käsitööga ja näiteks Pasmajärvi külas põletatakse ühiselt tõrva, kasvatatakse otra ja valmistatakse pilpakatuse tarbeks pilpaid.

Enam huvitas meid seltsielu korraldamise majanduslik pool, sest mistahes suurusega kulutuste katmiseks on vaja rahalist katet. Ehkki kõikide valdade abi on vahetu ja toetav nii rahaliselt kui ka korraldusliku poole pealt, on suurimateks rahastajateks külainimesed ise läbi ühistegevuse. Ja siin soomlastel leidlikkust piisab - varem aegsalt kokkulepitud projektide läbiviimiseks hakatakse sent-sendi haaval raha varakult koguma läbi erinevate ettevõtmiste - korraldatakse osavõtutasuga ennustusmänge (näit jõelt jää lahkumise aja kohta), erinevaid oksjoneid, Kerässieppi küla kunstnik on maalinud nimeliste põtradega pildi, millele igal külaelanikul võimalus soetada endanimeline põder, spordi ennustusvõistluste korraldamine, kirbuturgude korraldamine endile ja turistidele, kohvi, saiakeste jm suupistete müük üritustel jne.
Kuid olulisimaks on külaelanike endi osavõtt mistahes ühistöödest talgute korras. Kellel masinaid või seadmeid ei ole, need löövad kaasa neile sobiva tegevusega - kas külade enda projektides või müüakse talgute korras isiklikku ja masintööjõudu tellijatele. Nii näiteks käivad Kaukoneni küla inimesed talgute korras valvamas Levi suusanõlvadele talvehooajal paigaldatud tehnikat või hooldamas teepiirdeid lumetõrje ajal. Sellest saadav raha laekub külaseltsile.
Kerässieppi küla elanikud paigaldasid oma tööjõuga 25 km pikkuse valguskaabli, saades selle enda omandisse ja säästes sellisel moel üle kolmandiku kogu projekti, u 350 tuh euro suursest eelarvest. Tänaseks on kaablijupist huvitatud juba telekommunikatsioonifirmad. Renditulu allikaks seegi.
Tuluallikateks on seltsimajade ruumid, mida saab kasutada majutusteenuse pakkumiseks. Kaukoneni külas on väja kujunenud juba alalised kliendid, kes suviti ruume ja kaasnevaid teenuseid üürivad. Mõistagi korraldatakse teenuste pakkumine talgute korras. Pasmajärvi külalt ostab vanuritele suunatud teenuseid ka Kolari vald.
Pasmajärve küla 50 metsaomanikku on moodustanud nö ühismetsa fondi, kuhu kuulub 100 ha metsamaad. Külaselts haldab metsafondi ja selle haldamisest saadav kokkulepitud tulu jääb küla kasutusse.
Külad on nutikad osa saama ka kasvavast turismist. Rajatud on matkateid, Pasmajärvi külaselts on taastanud atraktsioonina vesiveski, kus toimub isekasvatatud rukki jahvatamine. Neil on projekteerimisjärgus järveäärse puhkekeskus rajamine. Külad pakuvad aktiivse puhkamise vahendeid. Soome saun on soovijatele  alati soe.

Mõistagi on külade arendusprojektide toetajateks ka kohalikud vallad ja sponsorid. Suurimad rahalised toetused on saadud Leader programmi meetmetest. Koostöö Leader programmi juhtiva kohaliku võrgustikuga on toetav ja hooliv.
Omavalitsused toetavad omakorda nõu ja jõuga kohalikku initsiatiivi läbi külade tegevuse koordinaatori, kelle kaasabil leitakse parimaid projekti finantseerimise vahendeid, sh koos valdade rahaliste toetustega. Muonio vallas on moodustatud küladele tehnilise varustamisega tegelev keskus, kelle vahendusel saavad külad ürituste tarbeks kasutada suuri telke, heli- ja videotehnikat. Muonio vald on ka vahetult osalenud Kerässieppi külasse paigaldatud valguskaabli paigaldamisel, laenates projekti tarbeks lühiajaliselt peaaegu 100 tuh eurot. Tänaseks on küla vallale laenu tagasi maksnud.

Kasispea ja Pärispea külaseltside esindus oli tõsiselt üllatunud kogukondade järjepidevast teotahtest, iga külaelaniku isiklikust panusest külaelu parandamisse talgute korras ja koostöö koordineeritusest kohaliku omavalitsusega. Enim üllatas aga südikate lapi naiste järjekindlus kõikide projektide eestvedamisel. Mida siis meestelgi enam üle on jäänud, kui tehnikaga järjekordsesse projekti abiks minna. Plaanidest Soome küla püsimajäämiseks aga puudust ei tunta.

 

Heino Junolainen