Kasispea küla mere äärde leidis oma tee Tartumaa Avinurme metsade vahelt pärit eesti kirjanik Heino Kiik. Välja talu maadel laiub praegu dendropark, mida Kiik nimetas ka üheks oma elutööks. See sai teoks tänu tema teadmistele aiandusest ja visale tööle, kuid eelkõige suurest armastusest puude vastu.
Heino Kiik nimetas oma parki Välja ehisaianduse katsetaluks ja ennast katsetalu pargiaednikuks. Talu ostis ta 1990.aastal ja peagi hakkas ta uusi taluhooneid ehitama, metsa hooldama ja parki rajama. Välja talu seitsmest hektarist poolel kasvab parkmets, kus eraldi metsatukkadena seisavad kaasik, männik, lepik ja kuusik. Dendroloogilisse kollektsiooni kuulub aga 700 taksonit ning seal on esindatud ilupuud ja –põõsad kogu maailmast, nagu näiteks metssekvoia, valge mänd, kollane mänd, jaapani mänd, mägimänd, ebaküpress ja nulg, millest paljud on ka erinevates vormides ja värvides. Ta ise on öelnud, et pargis kasvab kõik, mis ta on istutanud - kes tahab, see kasvab. See olevatki katsepark!
Hariduselt oli Heino Kiik aiandusagronoom ja agronoom. Neid erialasi õppis ta Räpina Aiandustehnikumis ja EPAs ning ta oli nendel ametitel töötanud ka enne, kui hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Tema tuntumad teosed on „Tondiöömaja“, „Arve Jomm“, „Mind armastas jaapanlanna“ ja „Maria Siberimaal“. Kasutanud ära oma teadmisi agronoomia alal, kirjutas Heino Kiik kolmeosalise raamatu „Taimetark“ ja viieosalise „Maailma viljad“. Mõlemad raamatud on illustreerinud Edgar Valter, kes 1970ndail aastail suvitas samuti Kasispeal.
Heino Kiik jagas oma aega kahe töö vahel: suviti tegeles 5 kuud Välja talus aiandusega ja 7 kuud kirjutas Tallinnas mälestusi. Dokumentaalromaane, nagu ta ise omamälestusraamatuid nimetas, kirjutas Kiik päevikute järgi, kuhu alates 1969.aastast tegi kirjanik igapäevaseid sissekandeid.
Heino Kiik on öelnud, et kui tema nime ükskord enam ei mäletata ja tema raamatuid ei loeta, siis vähemalt teab ta, et dendropargi puud on suureks kasvanud. Nüüd, kui Välja talu peremees ise oma taimede eest hoolitseda ei saa, loodab Kasispea rahvas, et keegi aitaks parki hooldada ja seega Kiige kauaaegset elutööd hinnata.