Kasispea küla pritsikuur ehitati 1933.aasta suvel. Ehitust toetasid Kõnnu vald ja Kasispea küla noored mehed, kes oma metsast palke andsid ja need Loksa telliskivivabriku saeveskis laudadeks lasid lõigata. Pritsikuuri mõõdud olid 4 x 5 meetrit ja see asus Tamme talu maa peal.
Heino Sandström, kes käis siis Loksa Keskkooli viiendas klassis, otsustas 1964.aasta sügisel koos oma venna Eriku ja naabripoisiga laevamudeli merele saata. Poisid tahtsid proovida, kas mõni leiab laevukese üles ja sellest ka teada annab. Selleks kirjutasid nad eesti keeles trükitähtedega ja veekindla tuššiga laevamudeli ühele küljele järgmise sõnumi: „Kes leiab, saatke Loksa Keskkooli“ ja teisele küljele: „Me kõnnime südamed vaevas ja sunnitud naeratus suul“.
Eru lahe äärsete külade põllud ei ole eriti viljakandvad. Väikesed rannatalud ei võimaldanud suurtel peredel märkimisväärset äraelamist. Kalapüügiga saadi küll hea leivakõrvane, kuid rahalised sissetulekud olid kasinad. Nii hakatigi tundma huvi purjelaevanduse vastu, sest meri oli enamasti talutare ukse all. Muretseti väiksemaid purjepaate, millega merd sõites hakkas kasvama jõukus ja kultuur.
Kasispea on põlisküla Pärispea poolsaare alguses. Kasispea küla kõige vanem osa paikneb piki randa nagu rannakülale iseloomulik. Vana külatee kulgeb ranna lähedal, loogeldes talust talusse. Rootsi aja lõpus kulges asustus piki rannaveert, hõlmates kümnekonna talu õued, millest tänaseni on alles Prassi, Junkru, Tamme. Hiljem on vanade talude vaheline ala tihenenud uute kruntidega ja küla on pikenenud põhjasuunas.
Kasispea küla on mainitud esmakordselt 1586.aastal Kolga mõisa arveraamatus, mille järgi elas seal 4 peret. See on Kuusalu valla üks vanematest rannaküladest tänu oma headele kalapüügi võimalustele. Kuigi maa on Kasispea piirkonnas liivane ja kruusane, olid põllumaad seal alati haritud.