Gustav Eslon sündis 12.juulil 1846 Kuusalu kihelkonnas Kõnnu mõisavallas Kasispea külas Leeotsa talus. Ta oli meremehe poeg ja ise on ta meenutanud: „Oma lapsepõlve ja poisikesepäevad kuni kahekümnenda eluaastani olen ma elanud ülaltähendatud kohas".

Minu isa Jakob oli vahva meremees Soome lahel ja leidis ka seal, kui ma olin vaevalt kolmekuune, oma puhkepaiga. Ta oli aga merekauplemisel saanud jõukaks ja jättis pärast oma surma naisele ja kolmele pojale koguka varanduse, mis võimaldas perekonnale kergema elu kui ühelegi teisele põllumehele sel orjuseajal.

Seal kasvasin ma merekaldal ja suplesin Soome lahe laineis. Suurimat rõõmu pakkus aga see, kui katsetasime oma väikeste mängulaevukestega merel jõuproove. Kui aga üksikult või hulgikaupa laevu tõttas Monkwieki tormipagusse ja seal viibisid vahel nädalate kaupa, siis oli toast väljudes ikka esimeseks tööks minna laeva ja vaadata pealt nende lustlike laevameeste toimetusi. Sealjuures tundsin alati sisemist häält: „Oh, et minust saaks ka kord laevamees!““

Peale Kuuda õpetajate seminari lõpetamist 1870.a. töötas G.Eslon mitmel pool kooliõpetajana. 1879. a kirjutas ta tegevuskava Eesti Kaubalaeva
Seltsi „Linda“ asutamiseks ning oli seltsi peaorganisaator ja esimene president. G.Eslon on kirjutanud: „Minu lootus seisab kindlal alusel, et Eesti rahvas ennast selle seltsi läbi saab ühendama ja ühendatud jõul oma nimele au ja riigile ning rahvale kasu saab tooma“. Hiljem tõrjusid kaubandus-tegelased siiski ta seltsist „Linda“ välja.

Aastaid oli Eslon tegev Aleksandri koolis, Balti raudteevalitsuses ja Tallinna linnavolinikuna. G.Eslon oli rahvusliku liikumise tegelane ja propageeris merenduse arendamist kohaliku rahva oma jõududega ning sellega sai
alguse eestimaalaste majanduslik ühisettevõtmine.